Sel õppeaastal on Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajaskonnaga liitunud kaks keeleõpetajat: Katrin Ojaveer ja Anastasia Victoria Servan-Schreiber. Kui õpetaja Servan-Schreiberi jaoks on Treffneris õpetamine täiesti uus peatükk, siis õpetaja Ojaveer on leidnud tagasitee HTG-sse, olles ka varem siin töötanud. Selleks, et uute õpetajatega lähemalt tuttavaks saada, intervjueerisin neid. Juttu oli õpetajaametist, õppimisest ja õpetamisest ning esimestest muljetest Treffneris!

Õpetaja Katrin Ojaveer – inglise keel

  • Mis tunne on olla taaskord Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja?

Mis seal salata, ikka väga soe tunne on. Sama tunne nagu heade sõpradega, keda ei ole mõnda aega näinud, aga ühisosa on alles. Tulin Treffnerisse 2006. aasta septembris ja õpetasin 17 aastat. Samas peab ka tõdema, et kolme aastaga on lisandunud palju väga toredaid kolleege, rääkimata Treffneri õpilastest, kes on täna mulle kõik uued. Kui ma kolme aasta eest koolist ära läksin, siis Marilis (10.e klassist, kui mälu ei peta), tuli pärast viimast arvestust mu juurde, jäime rääkima ja ta ütles, küllap ma tulen kooli veel tagasi. Samas, tol hetkel oli vaja muutust ja olen ka selle kogemuse eest tänulik.

  • Mis on Teie eelnev haridustee ja töökogemus?

Olen omandanud Tartu Ülikoolis inglise keele ja kirjanduse eriala ning läbinud ka õpetajakoolituse. 2005. aastal sain kutsemagistrikraadi inglise keele kirjalikus tõlkes. Olen ühel või teisel viisil olnud seotud kooliga: õpetanud nii täistsüklikoolis, gümnaasiumis, kutsekoolis kui ka näiteks vanemallohvitsere toonases Kaitseväe Lahingukoolis Meegomäel. Ka mu magistritöö teema oli militaarterminoloogiast. Treffneri Gümnaasiumis olen varasemalt lisaks inglise keele õpetamisele olnud klassijuhataja ning tegelesin ka erinevate rahvusvaheliste projektidega. Vahepeal tegin nn kontoritööd – korraldasin täiskasvanute võõrkeeleõpet ja Erasmus+ projektitööd. 

  • Kuidas jõudsite inglise keele ja õpetajaametini? Kes või mis on Teid mõjutanud?

Õpetajaametini jõudsin paljuski eeskujude toel: käisin Võru I Keskkoolis keelteklassis, kus hakkasime inglise ja vene keelt kohe esimeses klassis õppima. Mul olid väga inspireerivad inglise keele õpetajad ja inglise keele kaudu avardus maailm. Mäletan, et 9. klassis lugesin „Galsworthy Forsyte’ide” triloogia originaalis läbi, samuti oli meil geograafia ja kirjandus inglise keeles. Meie klassist läksid mitmed inglise filoloogiat edasi õppima, sest see tundus loogiline valik. Ja nõnda õpetades ja ise pidevalt õppides hakkas see elukutse meeldima.

  • Mis oli Teie lemmik õppeaine keskkoolis?

Kindlasti keeled, aga ka teised humanitaarained. Numbritega ma kahjuks liiga sõbraks ei saanud, samas füüsikas mingid teemad olid väga põnevad. Ja muidugi sport, rühmvõimlemine, rahvatants, tegime kooli ajal ise aeroobikaringi: mäletan, et Jane Fonda treeningvideo VHS-id said ribadeks vaadatud.

  • Mis on Teie lemmik ingliskeelne sõna või väljend? Miks?

This too shall pass, sest elu on pidevas muutumises ja tuleb kohaneda, endaga rahu teha.

  • Millega tegelete väljaspool kooli (huvid, hobid, muud kohustused)?

Meie peres on kaks täiskasvanud last ja olen ka vanaema kuueaastasele Vilenile. Kui ta suviti Eestis on, siis ta ütleb ikka, et Kati, mis sa passid – hakkame jalkat mängima, ja siis me mängime, vahel kogu perega. Olen olemas oma emale ja isale, kes üha rohkem tuge vajavad. Oma laste õhutusel olen nüüd juba 6 aastat harrastanud regulaarselt tennist, mängime peamiselt paarismängu ja see on väga emotsionaalne, eriti kui midagi välja ei tule ja seda juhtub kogu aeg. Kuulan, loen, vaatan ja igal võimalusel reisime.

  • On teil mõni tore raamatusoovitus kirjandushuvilistele treffneristidele?

Endise Ühendkuningriigi suursaadiku Ross Alleni hiljuti ilmunud raamat „Estonian lessons”. See on nii kirjandushuvilistele kui kõigile teistele, kes tahavad Eesti eluolu üle mõtiskleda teisest vaatenurgast, diplomaadi silme läbi.

  • Kas sooviksite lisada mõne huvitava fakti enda kohta?

Mulle väga meeldivad koerad. Meie peres oli Betty ja praegu on Lotte, mõlemad spanjelid.

                        

Suur tänu põhjalike vastusete eest! Oli rõõm Teiega lähemalt tuttavaks saada! Edukat õppeaastat!

Õpetaja Anastasia Victoria Servan-Schreiber – prantsuse keel

  • Kuidas sai Teist just Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja ja mis tunne on?

Saatsin soovimatu avalduse ja ei oodanud positiivset vastust, see oli tohutu üllatus!

  • Mis on Teie eelnev haridustee ja töökogemus?

Mul on bakalaureusekraad psühholoogias, teine ​​bakalaureusekraad sotsiaalteadustes, magistrikraad antropoloogias ning peagi kaitsen oma doktorikraadi sotsioloogias ja antropoloogias. Töötasin Pariisi keskkoolis filosoofia ja inglise keele õpetajana ning õpetasin Pariisi ülikoolis inglise keeles psühholoogiat ja sotsiaalteadusi.

  • Kuidas jõudsite prantsuse keele ja õpetajaametini? Kes või mis on Teid mõjutanud?

Hakkasin tahtma prantsuse keelt õpetada, sest nägin, kui raske see võib olla, eriti oma abikaasa jaoks, kes on eestlane ja õppis prantsuse keelt juba enne minuga kohtumist. Aga see on raske isegi prantsuse keelt emakeelena kõnelevatele inimestele ja tahtsin leida tehnikaid, mis aitaksid inimestel keelt kergemini õppida!

  • Mis oli Teie lemmik õppeaine gümnaasiumis/keskkoolis?

Minu lemmik õppeaine oli filosoofia, aga kummalisel kombel olin ma bioloogias parem.

  • Mis on Teie lemmik prantsuskeelne sõna või väljend? Miks?

Minu lemmik prantsuskeelne sõna on anticonstitutionnellement. See on üks pikemaid sõnu, aga see tähendab lihtsalt “see, mis on seadusega vastuolus”.

  • Millega tegelete väljaspool kooli (huvid, hobid, muud kohustused)?

Väljaspool kooli maalin palju, mulle meeldib otsida kasutatud mööblit ja seda parandada ning mulle meeldib üldiselt sisustada.

  • On teil mõni tore raamatusoovitus kirjandushuvilistele treffneristidele?

Romaaniks soovitaksin Boris Viani „L’écume des jours” („Päevade vaht”) ja luuleks Paul Éluardi ja Man Ray kogu „Les mains libres”. Mõlemad teosed on üsna sürrealistlikud, aga see on kirjanduslik liikumine, mida ma väga imetlen.

  • Kas sooviksite lisada mõne huvitava fakti enda kohta?

Minu peamine elukutse oli antropoloogia ja algne põhjus, miks ma Eestisse tulin, oli kirjutada dissertatsioon (väitekiri) maausu kohta. Seejärel otsustasin siia elama jääda.

   

Aitäh küsimustele vastamast! Oli rõõm Teiega lähemalt tuttavaks saada! Palju edu õpetajaametis ja Treffneris!