Karl Markus Konstabel on meie klassi tõeline sümbol. Kõrgudes pea kolme meetri kõrgusele ning fašistliku propaganda kunstnikele kadedust tekitava build’iga näib ta tõesti kui kõndiv jumal meie seas (ta lööb mu maha selle teksti eest). Kui näed a24 kuninglikult lillat lippu lehvimas kõigist teistest üle, tea, et Karl seda kindlalt oma käte vahel hoiab. Tihti saame lugeda kiitust tema tulemuste eest infolehes, olgu see siis matemaatikas, informaatikas või muus, sest kõiges selles, mis on Ivan Dragost pika puuga ees, peitub üks kalkuleeritumaid intelligente, keda ma tean, oma stoilises rahus.

Karl on õnnelik, et leidis omale meeldiva suuna varakult. Juba neljandas klassis panid tema vanemad tähele, et kool on tema jaoks natuke igav ning registreerisid ta Teaduskooli kursusele „Programmeerimine maalähedaselt”. See kursus süütas temas leegi, mis viis suure huvini programmeerimise vastu ning loomulikult suurepäraste tulemusteni võistlustel ja olümpiaadidel. Kõige viimatine saavutus, mida ta ise nimetab ka siiamaani suurimaks, on pronksmedal rahvusvahelisel tehisaru olümpiaadil Astanas Kasahstanis. Kui küsisin, kui uhke ta enda üle sellepärast on, vastas ta siiski tagasihoidlikult, et mitte nii väga. Oma kogemusest rahvusvahelisel olümpiaadil räägib Karl, et korraldajate eesmärk oli pigem kokku kutsuda nii palju riike kui võimalik, kuid polnud päriselt arvestatud ruumivajadusega, mis oli ülimalt tähtis, et kõigil oleks mugav töötada. Sellegipoolest nautis Karl uue riigiga tutvumist, kuigi uusi tutvuseid ta sealt ei saanud. 

Teistest maha ei jää Karl küll üheski aines, aga matemaatika ja informaatika on talle kõige enam meele järele, sest need on kõige loogilisemad ja iseenesestmõistetavamad ained. Seoseid luues on võimalik mitmetele küsimustele vastus tuletada juba varem teatust, selle asemel, et tundide kaupa tuupida. Programmeerimine pakub talle vajalikku paindlikkust ja uudsust. Võimalusi on lõputult ning väga palju kasulikku saab ära teha vaid paari koodireaga (või küsimusega ChatGPT-le). Oma tulevikku näeb Karl IT-valdkonnas tarkvaraarendajana, sest teab, et säärane töö sobib talle ning palgad on küllaltki atraktiivsed. Ta rõhutab, et ei tee midagi palganumbri pärast, vaid valib oma tulevase eriala selle põhjal, mis talle endale huvi pakub. Tema sõnul:  „Ma ei tahaks teha midagi, mida ma poleks valmis vabast ajast tegema.”

Kuigi Karli eelistatud vabaajategevus on arvutis nokitsemine, olgu see siis olümpiaadiülesannete lahendamine või erinevates programmides katsetamine, ei ole ta sugugi nii ühekülgne. Teda huvitab kogu maailm ning ta tahab olla kõigega kursis. Kohe kindlasti ei taha ta olla stereotüüpne itimees, kes kogu oma aja toas arvuti taga veedab. Teda huvitavad väga ka humanitaarained: ta käis kümnendas klassis mõlemal religioonilookursusel ning kolmandast viienda perioodini istusin iga valikaine tunni temaga koos, alguses loovkirjutamises, hiljem ladina keeles. Intervjuu raames Karli kodu külastades jäi mulle silma tema kodune raamatukogu. Kuigi olen näinud ka suuremaid, vapustas see mind oma märkimisväärse sisukuse poolest. Riiulitel olid pikad read „Punase raamatu” sarjast, Loomingu Raamatukogust ning muudest klassikutest. Karlile endale meeldib ka lugeda, kuid kõik oleneb sellest, kui palju aega tal parasjagu on. Mulle ütles ta, et üritab nädalas lugeda ligi 150 lehekülge, kuigi olen ise pisut skeptiline selle numbri suhtes. Hetkel on tal käsil Shaun Walkeri „Illegaalid”. 

Olen alati tähele pannud Karli sirget ning elegantset rühti ja mõelnud, kust see tuleb. Arvasin alati, et see tuleb vaid korralikust kodusest kasvatusest, aga väiksena käis Karl hoopiski võistlustantsutrennis, kus tema tänane kehahoiak välja kujunes. Võistlustantsus Karl küll enam ei käi, kuid siiski hoiab ta ennast füüsiliselt aktiivsena, tegeledes juba pikki aastaid tennisega ja käies regulaarselt jõusaalis.

Karl mõistab, et talle on antud nii füüsiliselt kui ka intellektuaalselt pisut rohkem, kui paljudele teistele, kuid ta ei vaata selle tõttu kellelegi piltlikus mõttes ülevalt alla (selle otseses tähenduses teeb ta seda väga palju). Kontrastiks oma füüsilisele suurusele on Karl äärmiselt vaoshoitud ja rahulik. Klassis poiste seas on tobe komme Karli ülistada ning kohelda teda kui kõrgemat isendit, kuid Karl ise eriti ei mõista, miks me seda teeme, ning tema jaoks on see lihtsalt naljakas. Ma pole teda kunagi näinud vihasena või närvis ning ilmselt parem ongi. 

Siiamaani on Karl olnud karsklane ning kuigi varem arvasin, et vahest on tema kodune olukord selle teema osas pisut karmim või vähemalt oskab seda paremini seletada, siis see pole sugugi nii: see tuleb puhtalt temast endast. Alkoholi eelised ei ole tema jaoks midagi väga erilist, nii et ei näe tarvitamisel mingit mõtet. See on küll veider asi, mida persooniloos välja tuua, kuid tänapäeva noortele otsa vaadates on 12. klassini täiesti kaine olemine puhta ratsionaali pealt erakordselt kiiduväärne. Elus teeb Karl kõike tunde järgi. Ta proovib mitte teha asju, mida teab, et kahetseks tulevikus, ning proovib alati arvestada ka teiste tunnetega. Karl hindab enim ausust ning intelligentsust. Tema jaoks on oluline, et ta saaks usaldada inimesi enda ümber ning et nad oleksid huvitavad, et nendega saaks rääkida ka muust kui olmest. Üle kõige armastab Karl vaikust ja rahu. 

Rääkides elu eesmärkidest, unistab Karl, et ta saavutaks midagi suurt, mida tal oleks enda kohta näidata. Soovib olla laia silmaringiga, kõigest midagi teada. Ta tahab ka, et saaks tegeleda elus sellega, mis teda ennast huvitab. Küsides, millist sõnumit sooviks ta noorematele treffneristidele, aga ka kõigile teistele edastada, sain vastuseks: „Maga, uni on oluline.” Olles ka ise Treffneris juba kolmandat aastat, siis tõesti, palun hinnake und. Kümnendas klassis oli unepuudus kerge ebamugavus, kaheteistkümnendas on see surm.

Et lõpetada see lugu lõbusal toonil, on siin paar toredat küsimust, mida meie ühine vestlusgrupp Karlile esitas.

Millise seltskonnaga on saunas paljalt käimine kohatu?

*Vaikus*

Kumb on kõrgem, kas kilo Mount Everesti või kilo Burj Khalifat?

„Kilo Burj Khalifat ikka, sest see on siuke peenike onju, nii et kilo võiks olla keskmisest kõrgem kui mägi, mis on väga lai.”

Mis on elu mõte?

„Olla õnnelik.” (ühtegi rõõmsaks saamise viisi Karl pahaks ei pane)

Mis värvi on teisipäev?

„Teisipäevad on välja mõeldud, et rohkem kalendreid müüa. Ma ei soovi vastata sellele. Ma ei poolda teisipäevasid.”