“Pole nii hirmus, kui põhikoolis räägiti.“ –  See on ilmselt üks meelt rahustavamaid lauseid, mida Treffneri kohta kuulda saab. Aga kas päriselt ka? Küsisin rebastelt, kuidas esimene kuu läinud on. Vastused olid üllatavalt sarnased: klassikaaslased on ägedad, ristimine tõi inimesed kokku ja söökla järjekorrast võiks ilmselt omaette õudusfilmi teha.

Kõigepealt: kus ma olen?

Esimene kuu ei ole olnud kõigi jaoks just sujuv: uus kool, uued inimesed, hiiglaslik maja ja korraga palju uusi kohustusi, näiteks õppimise osas.

“Nii palju infot ja kohustusi tuli korraga peale.“

Mõne jaoks pole siiani selge, kuidas nii pikka koolipäeva üle elada – pärast kooli on ka vaja õppida. Palju õppida. Väga palju õppida.

“Kodutöid on NII palju, magamiseks ja hobideks aega ei jää.“

Samas ei ole Treffner osutunud selliseks koletiseks, nagu enne kooli räägiti. Õpetajad on paljude jaoks olnud toetavad ja klassikaaslased samuti.

Klassikaaslased = päästeinglid???

Vastustest tuleb eriti selgelt välja üks ühine arvamus ning selleks on see, kui toredad on uus klass ja uued klassikaaslased.

“Me oleme vähem kui kuu aega samas klassis käinud, kuid omavahelised suhted on juba head.“

Kokkuhoidev, sõbralik, ettevõtlik, avatud, naljakas – selliseid sõnu kasutati klasside kirjeldamiseks korduvalt. Mõni leidis, et kõige parem osa Treffneris ongi lihtsalt tema klass.

Ja siis tuli ristimine…

25. september 2026

Enne ristimist oli närvi rohkem kui küll. Proovid võtsid aega, energiat ja mõne sõnul ka viimased elujõuvarud. Samal ajal oli ka elevus suur.

“Proove oli palju ja see oli väsitav. Lõppude lõpuks oli see seda väärt.“

Ristimine pani klassikaaslased koos laulma, karjuma, tantsima ja ilmselt rohkem suhtlema kui ühegi tavalise koolipäeva jooksul. Paljude arvates tõi see klassi veel rohkem kokku.

Üks vastus võttis selle eriti hästi kokku: ristimise ajal sai näha klassikaaslastes külgi, mida tavalisel koolipäeval ei märkagi.

Ja mõne jaoks oli see kõik päriselt seda väärt – üks klass lõpetas päeva lausa võiduga.

Aga söökla…

On asjaolusid, milles nii rebased kui ka ülejäänud õpilased on samal arvamusel – söökla järjekorrad. Järjekorrad sööklasse ulatuvad tihtipeale kuni klassiruumini 107. Need jõudsid vastustesse ikka ja jälle. Mitmel juhul nimetati neid üheks Treffneri kooli kõige ebameeldivamaks küljeks.

Treffipiht kui rebaste õudusunenägu

Pea iga vastaja kurtis selle üle, et vanemate koolikaaslaste tagakius on äärmiselt ebameeldiv.

“Ma ei julge kooli peal kõndidagi, sest kogu aeg tunnen hirmu selle ees, et ma teen midagi valesti.’’

Rebased on loodud treffneristideks

Paljud õpilased tõid välja, et neile meeldib koolipäeva jooksul kõige rohkem Mini Rimi paus. Rimis käik on märgatav osa koolipäevast pea kõigi õpilaste seas. Üha rohkem on mul tunne, et seda justkui pärandatakse edasi põlvest põlve. Üks märgatav faktor rebaste seas, mis teeb neist treffneristid, on ka see, et kurdetakse koolimaja plaani üle. Tihti mainiti negatiivse küljena ka suurt õpikoormust. Nagu teada, kehtib Treffneri gümnaasiumis erisugune kodukord, mille õppurid on ajapikku kümneks käsuks ümber sõnastanud ning minu arvates sobiks seda lõiku hästi selgitama just nimelt… 

Näited treffneristi kümnest käsust:

3. Uneaeg on suhteline mõiste, mida võib võrdsustada ka õppimise ajaga.

4. Ka vaba aeg on suhteline mõiste.

7. Kool on labürint – harju ära!