Kujuta ette, et Sul on vaidlus, mis vajaks siduvat lahendit. Lahendus on oluline, kuid õige lahenduse saamiseks tuleb oodata kuid. Keerulisematel juhtudel peab ootama isegi kauem kui aasta. Kohus peab igapäevaselt lahendama tsiviil-, kriminaal- ja haldusasju. Enne, kui vanad kohtuasjad saavad lahendatud, tulevad uued peale. Kuidas tuleb Eesti kohtusüsteem koormusega toime ning mis mõju on sellel ühiskonnale? 

Enamik noori pole ilmselt kohtutega seotud olnud ning seetõttu võib probleem tunduda kauge ja võõras. Oma ühiskonnaprojekti raames otsustasime kirjutada kohtute ülekoormuse teemal artikli, mis aitaks probleemi mõista ning selgitaks selle ulatust, tagajärgi ja lahendusi. Artikli koostamisel kasutasime eksperdiarvamust riigikohtunikult Julia Laffranque’ilt, kes oli lahkelt nõus teemat selgitama. Statistika näitab, et probleem ei ole välja mõeldud. 2025. aastal jõudis maakohtusse 37 538 tsiviilasja, kuid lahendati

34 697. Seega jõudis kohtusse rohkem tsiviilasju, kui lahendatud sai. 

Samas kuulub Eesti Euroopa Komisjoni aruande kohaselt tsiviilasjade lahendamises kiireimate hulka. Ka haldusasjades on Eesti menetluse kiiruse poolest eesotsas. Probleem aga tuleb sellest, et menetlus on Eestis viimaste aastate jooksul pikenenud ning kohtunike töökoormus märgatavalt suurenenud. Murekoht ei ole ainult maa- ja halduskohtutes, vaid laieneb ka riigikohtusse. Riigikohtunik Julia Laffranque’i sõnul mõjutab ülekoormus kohtusüsteemi kõrgeimat astet riigikohut, mis peaks eelkõige keskenduma olulistele probleemidele ja kohtupraktika kujundamisele. Kui esimeses kahes kohtuastmes tehakse lahendites vigu, peab nendega tegelema riigikohus, mis vastutab ka seaduste põhiseadusega vastavuse kontrolli ja Euroopa Liidu õiguse kohaldamise ning tõlgendamise eest. Paraku jääb nende tööülesannete täitmiseks vähe aega, kui muid vigu ja kohtuasju järjest kuhjub. 

Probleem mõjutab seega kõiki eestlasi. Kuna Eesti on õigusriik, on oluline, et süütu ei saaks kohtus karistada ja süüdlane vastutaks. Demokraatlikus riigis peaks inimestel olema turvatunne, inimeste õigused peaksid olema kaitstud ja kohtuvõim peaks toimima sõltumatult. Iga inimene ei pruugi ja loodetavasti ei peagi kohtutega kokku puutuma, kuid kui selleks peaks tekkima vajadus, siis on tähtis, et kohtupidamine oleks kiire, jõukohane ja kättesaadav. Laffranque’i sõnul on praeguseks halduskohtute ülekoormuse põhjuseks näiteks massiline ebaseaduslik sisseränne. Kohtute jaoks tähendab see mitte ainult kohtuprotsessi aeglustumist, vaid võib viia ka inimeste usalduse vähenemiseni, kui kohtulahendites esineb vigu.

Lõpetuseks uurisime Julia Laffranque’ilt, milliseid samme on praeguseks juba tehtud, et ülekoormust tasakaalustada. Peale selle, et korraldatakse konkursse uute kohtunike leidmiseks, et vabu kohti kiiresti täita, viiakse kohtunikele läbi koolitusi, et oma aega efektiivsemalt planeerida. Lisaks jõustus hiljuti kohtute seaduse muudatus, mille kohaselt hakkavad esimese ja teise astme kohtud kohtute nõukoja abiga end ise haldama ning enda eest vastutama. 

Kohtute ülekoormus ei ole seega ainult kohtunike probleem, vaid puudutab tegelikult kõiki. Kohtusüsteem on tihedalt seotud meie riigikorraga ning selle toimimine mõjutab kogu Eesti ühiskonda.