{"id":5519,"date":"2026-11-01T13:18:30","date_gmt":"2026-11-01T10:18:30","guid":{"rendered":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/?p=5519"},"modified":"2026-11-01T13:18:31","modified_gmt":"2026-11-01T10:18:31","slug":"sallivus-labi-aja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/2026\/oktoober-2026\/sallivus-labi-aja\/","title":{"rendered":"Sallivus l\u00e4bi aja"},"content":{"rendered":"
\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Septembri alguses tekkis mul m\u00f5te kirjutada artikkel sallivusest \u2013 sellest, kuidas me k\u00f5ik v\u00f5iksime \u00fcksteist rohkem sallida ja toetada. Enne kirjutama asumist otsustasin kontrollida, mida s\u00f5na \u201csallivus\u201d t\u00e4hendab.<\/strong> S\u00f5naveebis on seda m\u00e4\u00e4ratletud nii: \u201cheatahtlik, salliv suhtumine harjumusp\u00e4rasest erinevasse; teistsuguste inimeste v\u00f5i inimr\u00fchmade, nende arvamuste, hoiakute, kommete tunnustamine\u201d. M\u00e4rkasin, et selle s\u00f5na s\u00fcnon\u00fc\u00fcmiks on toodud ka \u201ctolerants\u201d. Minu jaoks tundusid need kaks s\u00f5na aga v\u00e4ga erinevad. Kui ma kujutan ette sallivust, meenub mulle pilt maakerast, mille \u00fcmber on lapsed, kes hoiavad k\u00e4test kinni. Kujutades ette aga tolerantsi v\u00f5i tolereerimist, seostub see pigem kannatamise v\u00f5i leppimisega \u2013 mitte k\u00fcbetki sallivuse maailmap\u00e4\u00e4stvat h\u00f5ngu. Miks see nii on? Kas olen ma sallivusest valesti aru saanud? Tuleb v\u00e4lja, et s\u00f5na t\u00e4hendus on ajas muutunud ning eristatakse peamiselt kahte k\u00e4sitlust: enne valgustusajastut ja p\u00e4rast valgustusajastut. <\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Enne ajalukku h\u00fcppamist pean t\u00e4psustama, mis erinevus on eesti keeles sallivusel, sallimisel ja tolereerimisel. S\u00f5na \u201csallivus\u201d ehk tolerantsus t\u00e4hendab \u00fchiskondlikku hoiakut ning s\u00f5na \u201csallimine\u201d ehk tolereerimine konkreetset suhtumist v\u00f5i millegagi leppimist. Samuti on minu meelest sallivusel ja tolerantsusel erinevad varjundid: sallivus k\u00f5lab positiivsemalt ja tolerantsus neutraalsemalt. Selles artiklis kasutan k\u00f5iki neid s\u00f5nu samat\u00e4henduslikult.<\/p>\n\n\n\n

<\/p>\n\n\n\n

Sallivus enne valgustusajastut<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

S\u00f5na \u201ctolerants\u201d tuleneb ladinakeelsest s\u00f5nast tolerare<\/em>, mis t\u00e4hendab \u201ctaluma, kannatama, leppima\u201d. Euroopas muutus sallimine t\u00e4htsaks teemaks p\u00e4rast reformatsiooni ja usus\u00f5du. Sellel ajal t\u00e4hendas see millegi v\u00e4ljakannatamist, mida inimene ise halvaks pidas. Sallimine oli peamiselt seotud usuga. Inimestel oli kindel arusaam sellest, milline usk on \u201c\u00f5ige\u201d, kuid lepiti sellega, et eksisteerisid teised uskumused. Varauusaja Euroopas kujuneski \u00fcheks peamiseks probleemiks see, kuidas suhtuda teistesse religioonidesse ning kuidas nendega hakkama saada. Oli arusaam, et sallimine on miski, mida v\u00f5imulolija teistele annab v\u00f5i ei anna. Heaks n\u00e4iteks on 1598. aastal v\u00e4lja antud Nantes\u2019i edikt, kus Prantsusmaa kuningas Henry IV kuulutas Prantsusmaa valitsevaks usuks katolitsismi, kuid oma uskumusi v\u00f5isid kuulutada ka hugenotid ehk protestandid. Samas ei lubatud hugenottidel Pariisi oma kirikut ehitada, sest katoliiklust peeti ainu\u00f5igeks usuks. <\/p>\n\n\n\n

Valgustusajastu<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

Valgustusaja m\u00f5tlejad hakkasid n\u00e4gema sallivust peamise voorusena. Seda n\u00e4hti v\u00e4hem valitseja armulikkusena ning rohkem inimese enda \u00f5igusena. Sellegipoolest seostas enamik inimesi sallimist j\u00e4tkuvalt j\u00e4releandmise v\u00f5i halvaga leppimisega, kuna selles liikumises osales vaid v\u00e4ike osa \u00fchiskonnast. Usulises kontekstis t\u00e4hendas progressiivne m\u00f5tteviis seda, et erinevate religioonide kooseksisteerimine on vajalik. Voltaire arvas, et religioosne pluralism on hea, sest see aitab v\u00e4ltida religioosse t\u00fcrannia ohte. Tema meelest soodustas sallivus kaubandust, tuues n\u00e4iteks Londoni b\u00f6rsi, kus kauplesid omavahel eri rahvustest ja religioonidest inimesed. Ta arvas, et kui Inglismaal oleks kaks religiooni, muutuksid nende uskude j\u00e4rgijad v\u00e4givaldseks, kuid kuna uske oli mitmeid, pidid inimesed \u00f5ppima \u00fcksteise k\u00f5rval elama. Aga kas vooruslik sallivus peaks olema piirideta?<\/p>\n\n\n\n

Sallivuse paradoks<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Filosoof Karl Popper kirjeldas 1945. aastal oma raamatus \u201e<\/em> Avatud \u00fchiskond ja selle vaenlased\u201d (\u201e<\/em> The Open Society and Its Enemies\u201d) sallivuse paradoksi: kui \u00fchiskond sallib ka neid, kes on sallimatud, v\u00f5ivad need, kes sallivust ei tunnista, kasutada neile antud vabadust sallivuse h\u00e4vitamiseks. Popper ei arvanud, et sallimatud arvamused tuleks keelata, vaid neile peab vastu astuma arutelu ja avaliku arvamusega. Alles siis, kui keeldutakse m\u00f5istlikust arutelust ja vastuliikumised p\u00f6\u00f6rduvad v\u00e4givalla v\u00f5i \u00e4hvarduste poole, peab \u00fchiskonnal olema \u00f5igus ennast kaitsta ja kehtestada piiranguid.<\/p>\n\n\n\n

Popper sidus selle paradoksi kahe sarnase paradoksiga, millest \u00fcks on Platoni vabaduse paradoks, mille kohaselt v\u00f5ib piiramatu vabadus enese h\u00e4vitada. Kui k\u00f5igil on piiramatu vabadus, saab tugevam kasutada oma vabadust n\u00f5rgema vabaduse \u00e4ra v\u00f5tmiseks.<\/p>\n\n\n\n

Kas sallivus t\u00e4hendab v\u00f5rdsust?<\/strong><\/p>\n\n\n\n

Me v\u00f5ime k\u00fcll erinevaid v\u00e4hemusi sallida, kuid kas see t\u00e4hendab, et nad on v\u00f5rdsed liikmed ka meie \u00fchiskonnas? Valgustusajastu l\u00f5pus tekkis k\u00fcsimus, kas sallivuse m\u00f5iste on \u00fcldse kohane. Toodi v\u00e4lja, et s\u00f5na \u201csallivus\u201d on iseeneslikult juba t\u00fcranlik, sest v\u00f5imul on \u00f5igus nii sallida kui ka mitte sallida. See kriitika tekkis vana, negatiivse sallivuse m\u00f5iste kohta. Kui aga t\u00e4nap\u00e4eval \u00f6elda kellelegi \u201cma sallin sind\u201d, ei k\u00f5la see nagu austamine v\u00f5i v\u00f5rdsus, vaid nagu leppimine sellega, et keegi eksisteerib, meeldib see v\u00f5i mitte. Seega v\u00f5ib sallimine vahepeal varjata ebav\u00f5rdsust. Inimest sallitakse, kuid teda ei kohelda v\u00f5rdsena.<\/p>\n\n\n\n

Sallivus t\u00e4nap\u00e4eval<\/strong><\/p>\n\n\n

\n
\"\"<\/a><\/figure>\n<\/div>\n\n\n

T\u00e4nap\u00e4eval on sallivusel palju laiem t\u00e4hendus. S\u00f5naveebi m\u00e4\u00e4ratlusest ilmneb kaasaegne arusaam sallimisest, millega kaasneb austus ja heatahtlikkus. N\u00fc\u00fcdisaegne sallivus on teiste vaadete aktsepteerimine, isegi kui me nendega ei n\u00f5ustu. See on suur muutus v\u00f5rreldes varauusaegse arusaamaga, kus tolereerimine t\u00e4hendas talumist v\u00f5i kannatamist. Sallivust v\u00f5ib seostada ka hoolivuse ja \u00fcksteise v\u00f5rdse kohtlemisega.<\/p>\n\n\n\n

J\u00e4reldusena v\u00f5ib \u00f6elda, et tegelikult ei ole ma m\u00f5istest \u201csallivus\u201d valesti aru saanud, vaid selle t\u00e4hendus on ajaga muutunud. T\u00e4nap\u00e4eval ongi sallivusel laiem t\u00e4hendus, mille kaudu saame r\u00e4\u00e4kida hoolivusest ja \u00fcksteise hoidmisest.<\/p>\n\n\n\n

Seega kui me tahame teada, kas me \u00fcksteist sallime, siis missugust sallimist me m\u00f5tleme? Kas piisab sellest, et me \u00fcksteist kannatame, v\u00f5i v\u00f5iksime \u00fcksteisest hoolida ja suhtuda teistesse heatahtlikult? <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Septembri alguses tekkis mul m\u00f5te kirjutada artikkel sallivusest \u2013 sellest, kuidas me k\u00f5ik v\u00f5iksime \u00fcksteist rohkem sallida ja toetada. Enne kirjutama asumist otsustasin kontrollida, mida s\u00f5na \u201csallivus\u201d t\u00e4hendab. S\u00f5naveebis on seda m\u00e4\u00e4ratletud nii: \u201cheatahtlik, salliv suhtumine harjumusp\u00e4rasest erinevasse; teistsuguste inimeste v\u00f5i inimr\u00fchmade, nende arvamuste, hoiakute, kommete tunnustamine\u201d. M\u00e4rkasin, et selle…<\/p>\n","protected":false},"author":223,"featured_media":5528,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"_monsterinsights_skip_tracking":false,"footnotes":""},"categories":[463],"tags":[11],"coauthors":[426],"class_list":["post-5519","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-oktoober-2026","tag-olemuslugu"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5519","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/users\/223"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=5519"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5519\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":5530,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/5519\/revisions\/5530"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media\/5528"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=5519"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=5519"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=5519"},{"taxonomy":"author","embeddable":true,"href":"https:\/\/theserver.htg.tartu.ee\/miilang\/wp-json\/wp\/v2\/coauthors?post=5519"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}